Kapsas toodi Euroopasse arvatavasti 7. sajandil Väike-Aasiast. Kuigi roomlased ja kreeklased aretasid mitu kapsasorti, ei moodustunud ühelgi neist sellist pead nagu meie oleme harjunud. Külmataluva taimena muutus peakapsas kiiresti populaarseks kogu Põhja-Euroopas, Saksamaal, Poolas ja Venemaal.
Kuulub ristõieliste sugukonna kapsarohu perekonda. On kaheaastane taim.
Esimesel aastal - suurtest lehtedest moodustuvad lehekodarik, järgmised lehed pöörduvad kasvades sissepoole, üksteist servaga kattes, nooremad lehed jäävad järjest väiksemaks. Tihedalt üksteise vastu surutud lehed moodustuvad varre ülemises osas pea, mis botaaniliselt on pung.
Kapsad võivad olla mitmesuguse kujuga: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Kapsapea kaalub enamasti 1-3 kg. ja läbimõõt on 10-20cm.
Teisel aastal - arenevad kapsapea ladva ja külgpungadest pikad õisi kandvad võrsed. Vili on kõder, seemned on tumepruunid kuni mustad.
KASVATAMINE
Seemnete idanevus säilib 4-5 aastat. Idanema hakkavad + 2- +3 juures.
Kapsad on külmakindlad taimed, taluvad lühiajalist külma -5 kuni -6 kraadi, täiskasvanud taimed kuni -8 kraadi. Mullastiku suhtes väga nõudlik ei ole aga vajab piisavalt valgust. Varajane kapsas külvatakse 50-60 päeva ennem istutamist külvikastidesse märtsis, hilisemad külvatakse aprillis. Kapsaistikud kasvatatakse ette kas kasvuhoonesse või taimelavades. Varase kapsa istikul peab olema 6-7 päris lehte ja juurega läbi kasvanud mulla pall. Istikud ei tohi olla väljaveninud.
Peakapsa sammasjuurestik on hästi välja arenenud ja tugev. Moodustab kergelt uusi juuri ja seepärast talub kergesti ümber istutamist. Substraadiks kasutatakse lubjatud ja väetatud turvast. Pikeerimine soodustab tugeva juurekava arenemist. Põuale võrdlemisi vastupidav.
Kapsa külvamisel otse kasvukohale tuleb mulla harimise kvaliteedile esitada suuremaid nõudeid kui kasvatamisel istutades. Varsti pärast istutamist alustatakse reavahede umbrohtude hävitamist ja mulla kobestamast. Mulldamisel ei tohi kapsataimede lehed jääda mulla alla. Varajased sordid on koristusküpsed juuni algul, hilised augustis- septembris.
Kapsaistikute ohtlikumad haigused on tõusmepõletik, ebajahukaste ja kahjurid on maakirp, kapsakärbes, kapsakoi, kapsa tuhktäi, kapsaliblikad ning kapsaöölane.
Istikuid kasta mõõdukalt ja harva, soovitav enne lõunat kasta, et taimelehed ööseks kuivaksid. Juuli lõpus hakkab ringi lendama kapsaliblikate esimene põlvkond ning Augustis algab tõeline kapsausside rünnak. Kapsapead tuleb varakult üle vaadata ning röövikud ära koristada, et neist liblikad ei kooruks.
Viljavaheldus on väga tähtis. Ärge kasvatage ristõielisi kultuure mitu aastat järjest samas kohas ega ka lähestikku.
Mullaharimisel hukkuvad paljud mullas nukkuvad ja talvituvad kahjurid. Taimejäänuste sissekünd hävitab kapsa jt kultuuride kahjurite mune, nukke ja valmikuid. Katteloor ei lase kapsakärbsel ja liblikalistest kahjuritel kapsataimedele muneda.
Kapsataime juurekaela ümber pandud paberkettad takistavad lendluse ajal kärbeste munemist.
Külviridadele ja taimedele raputage maakirpude ja kapsakärbse tõrjeks puutuhka, kapsakärbse tõrjeks tubakatolmu.
Maakirpude ja kapsakärbse kahjustust vähendab peenarde multšimine purustatud toominga-, papli- ja koirohulehtedega.
Maakirpude eest kaitset vajavate taimede lähikonnas kasvatage püünis- ehk lõksutaimedena redist ja kressi.
Kasutage taimseid tõmmiseid (nt koirohi, raudrohi, soolikarohi, tomat, kesalill) kapsa-tuhktäi ja liblikate röövikute tõrjeks ja/või kahjurite eksitamiseks „vale lõhnafooni” loomisega. 1 liitri vee kohta võtke 100 grammi peenestatud värskeid lehti või 30 g taimset kuivmaterjali. Valage see üle toasooja veega ning laske 24 tundi seista. Seejärel kurnake, kleepuvuse suurendamiseks võib lisada kaaliumseepi (roheline seep)
5 g/l kohta.
Tõrjepritsimiseks sobib tööstuslikult toodetud botaaniline insektitsiid NeemAzal.
Kapsakärbse vaklade nõrga kahjustuse korral aitab muldamine kapsataimel lisajuuri tekitada ning taimel taastuda.
TOITEVÄÄRTUS, BIOKEEMILINE KOOSTIS JA KASUTAMINE.
Valge kapsapea on madala energeetilise väärtusega ja sisaldab märkimisväärsel hulgal seedimist soodustavaid ballastaineid. Ballastained e. kiudained- hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad soolestiku talitlust ja veebilanssi. Kapsas sisaldab C- ,E- ,K- ja V- vitamiini. Madal süsivesikute- , samal ajal aga kõrge mineraalainete- ja vitamiinisisaldustega teeb ta väga kohaseks suhkruhaigete toidus. Tõstab söögiisu ja aitab vähendada vähkkasvajariski. Värskel kapsamahlal on raviv toime mao ja kaksteistsõrmiku haavanditele. Aitab ka taastada organismi mineraalainete varusid. Võib süüa toorelt, salatina või kuumtöödeldult. Hapendamine tee kapsa kergemini seeditavaks, muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, kuid säilitab vitamiinid ja mineraalained. Peakapsast võib töödelda mitmel viisil: aurutada, hautada, pruunistada või täita. Liialt kaua või ülemäära suures veekoguses keetmine muudab kapsa värvituks ja liiga pehmeks. Sellega väheneb toitainesisaldus, halveneb maitse ja tekib ebameeldiv lõhn.
PIPARMÜNT MENTHA PIPERITA
Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad. Õisik tihe, tähkjas. Õied roosad või lillad. Õitseb juunis-septembris.
Kasvab aedades kultuurtaimena.
KASVATAMINE
Piparmünt on mitmeaastane taim, mis kasvab ca 50 cm kõrguseks, seda nii päikeselises kui ka pooleldi varjulises paigas ning sobivaks pinnaseks on tavaline hea aiamuld. Selleks, et taimed hästi kasvaks, tuleks neid iga kahe aasta tagant jagada. Ka sügis on sobiv aeg piparmündi istutamiseks.Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.Tänapäeval meie aedades kasvav ja enim kasutatav piparmünt on hübriid, mis on saadud looduslike liikide vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) ristamisel. Kui taimele ilmuvad õienupud, on sobiv aeg nende korjamiseks ja kuivatamiseks, kusjuures temperatuur ei tohiks olla üle 25-30 kraadi. Sobiv on neid hoida õhukindlas kotis või suletud klaaspurgis. Kuid piparmünti võib ka sügavkülmutada.
TOITEVÄÄRTUS, BIOKEEMILINEKOOSTIS JA KASUTAMINE.
Meditsiinilise abivahendina olid piparmünt ja teised mündid kasutusel juba Vana-Kreekas, kus piparmündilehed olid traditsiooniliseks vahendiks seedehäirete puhul. Piparmünti kasutati ka nn inhaleeritavas vormis ülemiste hingamisteede probleemide ja köha puhul. On rahustava mikroobetapva, puhastava, valu vaigistava, jahutava toimega. Piparmünt sisaldab eeterlikku õli, parkaineid, mõruaineid ja karotenoide. Piparmündiõli kasutatakse farmaatsia-, parfümeeria- ja toiduainetetööstuses ning õli sisaldab 50% mentooli.
Vanad araablased jõid piparmünditeed energia ja tasakaalu saamiseks, ning ka sõpruse ja armastuse sümbolina. Piparmündiõli on populaarne ravim erinevate hädade puhul - näiteks ärritunud soole sündroomi, peavalu ja mittehaavandiliste maovaevuste puhul. Mentool, mis on valmistatud piparmündist, on tavaline koostisosa käsimüügis olevates hingamisteede haiguste, peavalu ja lihasvalu ravimites.
Teaduslikud uuringud piparmündiõli toime kohta näitavad, et õli võib pakkuda leevendust mõnede sümptomite nagu kõhupuhituse ja kõhuvalu puhul. Piparmündiõli ja köömneõli koos vähendavad samuti puhitust ja ebamugavustunnet kõhus.
Piparmündiõli määrimine vähendab valust tulenevaid sümptomeid pingepeavalu korral. Seetõttu tasub alati katsetada enne valuvaigistite kasutamist piparmündiõliga (mündiõli sisaldavate ainete). Piparmünti oma värskuses ja kergesti kättesaadavuses kasutatakse ka lõhna- ja maitselisandina igapäevastes hügieenitoodetes, näiteks hambapastas ja suuvees.
Piparmündilehti saab kasutada lisaks teele ka salatites, želeedes ja kastmetes.
Leiti, et piparmünditeel on märkimisväärset mikroobide- ja viirustevastast toime. Samuti on piparmünditee tugev antioksüdant ja sel on kasvajate vastane toime. Lisaks võib tee mõjuda allergiavastaselt. Piparmündilehtedega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid, ka kartulisalatit. Piparmünt sobib köögiviljasuppidesse, lamba-, põrsaja vasikaliharoogadesse. Ka kala- ja lihamarinaadis on see hea maitselisaja. Piparmündikaste aga sobib hästi grillkalale. Suvel on hea ürti lisada külmadele karastusjookidele, samuti alkoholile, ent ka joogišokolaad saab mündiga meeldiva maitse. Piparmünti võib segada rohelisse maitsevõisse, kohupiima, keeduriisi ja kisselli. Mündilehti võib lisada ka sügavkülmutatud mahla- ja mehukuubikutele.
https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_peakapsas
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/valge-peakapsas#.Vvk2Z-RJl7c
http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/koogiviljaseemned/kapsas-greyhound
http://www.koolijaanitalu.ee/category/taimed/
http://nagi.ee/photos/merl0001/17693843
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=834&cid=1822&cgid=
https://kolmeiduleheline.wordpress.com/2015/06/28/taime-kahjurid/
http://tarbija24.postimees.ee/546948/piparmunti-tasub-kindlasti-ise-korjata-voi-kasvatada
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/munt.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt
piparmunt-tahendab-inglastele-sama-kui-petersell-eestlastele
http://www.hingepeegel.ee/tag/piparmunt/
http://www.sisustuselement.ee/vannitoaaksessuaarid/sokolaadi-ja-piparmundi-seep.html
