Suvelilled: veebruar 2016

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks aas-rebasesaba, keskmine värihein, haruline luste, tarnad, laialehine haikhein, suur parthein, load, siidpöörised, päideroog, kaislad, kamm-soohein ja hundinuiad.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnes, tarnadel ka õõneta, kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks suur parthein, liiv-vareskaer, amuri siidpööris, päideroog, kamm-soohein 'Aureomarginata' ja hundinuiad. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja enamasti silmapaistmatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk. Harilik timut Phleum pratense

Tähik- no piklik õisik, kus peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud.

Joonis 2. Hulgaõieline pööris. Harilik kastehein Agrostis capillaris

Pööris- mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid.

Kõrrelisi kasutatakse aias peenardes, lillepotides, kiviktaimlas ja veekogude ääres, osad sobivad ka kuivatamiseks. Nad on armastatud taimed, sest nad täidavad hästi vaba pinda, on dekoratiivsed, lehed sageli värvilised ja vajavad vähe hooldust.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Parim aeg paljundamiseks on varakevad, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam jagamise teel paljundamine.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 võsu või kasvupunga. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks amuuri siidpööris ja helmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba, kanaari paelrohi ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel mais juunis otse peenrasse, kasvuhoonesse, külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist juunikuus.

Joonis 3. Üheaastased kõrrelised, ITAALIA KUKELEIB Setaria italica,

UDU-KASTEHEIN Agrostic neblulosa.

Joonis 4. Mitmeaastased kõrrelised, KESKMINE VÄRIHEIN Briza media

PEHME MESIHEIN ´Albovariegatus´

http://efloora.ut.ee/Ala/species/400.html
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkasteh.htm

https://www.google.ee/search?q=harilik+timut&rls=com.microsoft:et-EE:IE-Address&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjxupin5onLAhXmDZoKHQRlCqMQ_AUIBygB&biw=1043&bih=570#tbm=isch&q=keskmine+v%C3%A4rihein&imgrc=wwcnU1MtAUa3PM%3A
https://www.osta.ee/pehme-mesihein-albovariegatus-taimed-pinnakatja-38974194.html

http://s357.photobucket.com/user/Kuldtiib/media/Suvelilled/Itaaliakukeleib.jpg.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1605
http://www.osta.ee/en/udu-kastehein-e-agrostic-nebulosa-seemned-44924427.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=3753
https://www.flickr.com/photos/51134212@N03/
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/roog-sinihelmikas-karl-forester

Püsikute paljundamine

Puhma jagamine - taim kaevatakse ülesse, võib ka osade kaupa kaevata. Raputada mulda juurepalli ümber vähemaks või siis pesta. Taim jagada väiksemateks osadeks, jättes taimele 1-3 terveid võsusid või kasvupungi ja juuri. Jagamise teel saab endale meeldivaid lilli paljundada ja teise kasvukohta viia. Suuremaid taimi võib üles kaevata ka osade kaupa. Jagamine noorendab puhmasid ning paneb need külluslikult õitsema ja lopsakalt kasvama. Kui puhmad õigesti jagada ja nende eest hästi hoolitseda, õitsevad need järgmisel aastal rikkalikult. (Hosta, aediiris, aeddaalia).

Risoomi jagamine - jagatakse peale õitsemist. Risoomid kaevatakse mullast ja puhastatakse. Siis puhastatakse ja tükeldatakse 5-10 cm pikkusteks. Tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ja juur. Kuivanud lehed eemaldatakse ning terved lehed lõigatakse kuni 15 cm pikusteks. Risoomi tükkide istutamisel tuleb jälgida, et juured oleksid mullas, kuid risoomi pealmine osa oleks mullapinnal.(iiris)

Paljundamine võsunditega - võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse kasvukohale. Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. (akakapsas, lõhnavad kannikesed)

Paljundamine tütarsibulatega- sibul kaevatakse ülesse ja puhastatakse mullast. Tütarsibulad murtakse emasibulate küljest lahti. Suured sibulad istutatakse kasvukohale tagasi, väiksed sibulad istutatakse potti ja kasvatatakse mõni aasta enne kui kasvukohale istutatakse (nartsissid, lumikellukesed, tulbid).

Oma katsetustest ja kogemustest meeldib paljundada puhma jagamise teel ja sibulatega, need paljundamise viisid on kõige lihtsamad ja kiiremad meetodid taimede paljundamisel. Tütar sibulaid olen pannud otse avamaale ja kasvad suhteliselt hästi, pole potis ette kasvatanud.

Poolvarjuline, toitainerikas muld.

NAISTESÕNAJALG Athyrium filix-femina.

SULGJAS RODERSIA Rodersia pinnata ´Elegans´

ÕUEORHIDEE KULDKING Cypripedium

SUUR TÄHTPUTK Astrantia major ´Star of Treasure´

SILMIK-KUREREHA PATRICIA Geranium psilostemon